Sorteerime oma prügi

Meie kodus algas prügi sorteerimine sellest, et meil on hoovis prügikonteiner, mis mahutab vaid 80 liitrit ja mida tühjendatakse prügiveo firma poolt üks kord kuus. See tähendab seda, et saame ühe kuu jooksul kahekesi tekitada 80 liitrit olmeprügi, mis aastas teeb kokku 960 liitrit ehk umbes 1 kuupmeeter.

Juba oma esimestel kuudel maainimestena saime aru, et peame midagi oma prügimajandusega ette võtma. Võtsime eesmärgiks mahtuda oma prügihulgaga ikkagi sellesse 80 liitrisesse konteinerisse ära. Kuigi üldiselt on eestlased tublid prügimajandajad, siis vaadates prügi koguseid, mida üks eestlane keskmiselt aastas toodab, on ikkagi tunne, et seda on päris palju. Räägin teile, milliseid prügi sorteerimise viisid meie majapidamises kasutusel on ja kuidas me nende haldamisega toime tuleme. Tegelikult saab ka linnainimene prügi sorteerida ja minu arvates võiks igaüks seda teha ka.


Olmeprügi mahu ja massi vahelised seosed ajas muutuvad, seega ei saa ma öelda, mitu kg meie 1 kuupmeeter aastas tähendab. Erinevate arvutusmeetodite korral keskmiselt u 200 kg, meie peres siis u 100 kg ühe inimese kohta.


Paber (ajalehed, salvrätikud, papist pakendid, munarestid)

Kõik need lähevad meil köögis pliidi juures olevasse paberikorvi. Sealt edasi põletame need ära näiteks tulehakatuseks. Linnainimesed saavad oma paberi ja papi viia lähima poe juures asuvasse pakendikonteinerisse.

Pandipakend (joogitaara, millel on Eesti Pandipakendi märgistus)

Joogitaara kogume eraldi taarakastidesse, mis asuvad abiruumis. Kui taarakastid täis saavad, siis sõidame nendega mõne Selveri taarapunkti, laome ükshaaval masinasse ja annetame raha heategevuseks. Lihtne ja kiire.

Pakend (puhtad juustu-, jogurti-, kuivaine-, mahlapakendid, konservi- ja koogikarbid)

Pakendid loputame (hapukoore pakendit ei küüri puhtaks, sest see on ebamugav ja võtab aega, seega seda pakendite hulka ma ei pane) ning hoiustame abiruumis olevates paberkottides. Kui kõik kotid on täis, siis sõidame lähima pakendikonteineri juurde (üks asub isegi meie külas) ja paneme oma puhtad pakendid konteinerisse. Pakendite kogumise teeb mõtekaks ka see, et tootja on juba maksnud pakendi käitlemise eest ja oma puhtad pakendid sad täitsa ilma rahata konteinerisse viia. Kuna pakendi loputamine 1-2 sekundi vältel puhta veega ei tee mulle tüli, siis vähendab just pakendite sorteerimine meie olmepõrgi hulka märkimisväärselt.

Bioloogilised jäätmed (erinevad toidujäätmed)

Toidujäätmetest saab suurepärast komposti teha, mis aiapidajale on väga kasulik väetis. Seega kogume oma toidujäätmed eraldi kompostikasti ja viime õue kompostihunnikusse. Nii saame oma aiamaale väärtuslikku kompostmulda. Korteriinimesed saavad ka oma toidujäätmeid kompostida. Hiljuti lugesin vihmaussi kastidest, mis toodavad samuti komposti igapäevastest toidujäätmetest.

Ohtlikud jäätmed (patareid, värvid, katkised kodumasinad)

Igale ohtlikule jäätmele on oma koht, mille leiate veebilehelt kuhuviia.ee.


Praeguseks oleme suutnud ühes kuus 80 liitrise konteineriga hakkama saada. jess! Suvekuudel, kui külalisi rohkem käib, saab konteiner kiiremini täis. Seetõttu oleme ka oma külalisi hakanud prügi sorteerimise teemadel harima ja nad on selle täitsa hästi vastu võtnud. Kui enne tekkis kilekottide viisi marinaadist tilkuvaid grill-liha karpe, siis nüüd laseme need kraani alt läbi ja viskame pakendikotti. Lihtne.

Tegelikult on ju lihtne keskkonnasäästlikum olla:

  • prügi sorteerimine võtab mul kokku umbes ühe tunni (pakendite pesemine, taara ja pakendite viimine konteinerisse) terve kuu aja peale;
  • kilekoti asemel kasutame kas paberist või riidest kotte;
  • kile ja fooliumi asemel eelistan kasutada plastkarpe toitude säilitamiseks külmkapis.

Muidugi võib keskkonnasäästlikkusega ka ekstreemseks minna ehk siis üldse mitte prügi tekitada. Ehk võiks seda näiteks ühe kuu vältel proovida? #zerowaste30days?

Meie oleme enda meelest täitsa tavalised tarbijad, kes hoolivad loodusest ja annavad endale aru, et kõike ei saa lihtsalt maa alla ära peita.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s