Külapoodi valge šokolaadi järgi!

Meie külas on poodidega hästi – saame lausa kahe poe vahel valida. Üks on Rannapood ja teist kutsume Lindi poeks. Kaubavalik on neis muidugi tagasihoidlik, aga kui keset nädalavahetust saab kohvikoor otsa, siis tuleb ikkagi sammud poe poole seada.

Poed asuvad erinevates suundades, aga mõlemasse on meie juurest umbes 1,5 km. Kui ühes midagi pole, siis saab ringiga teisest ka läbi käia. Üldiselt on nendes sarnased tooted. Kõige enam satun külapoodi kas siis kohvikoore, saia/leiva jäätise või millegi magusa järele.

Rannapoes käik on selline tavaline: “Tere!”. Võtad ukse juurest korvi, jalutad poes väikse ringi ja proovid kirjudelt riiulitelt midagi kaasa krabada. Saab ka osta sardelle jupi kaupa.. ise ei ole ostnud, aga üks külamees ostis. Ütles, et ta täna nagunii rohkem ei sööks kui 2 sardelli. Ja siis müüa tegi vaakumpakendi 8 sardelliga lahti ja lõikas sealt 2 tükki külamehele. Poemüüa selja taga asub selline tähtsam külapoe kraam – alkohol, tubakas ja kohv.

Lindi pood on aga hoopis teistsugune. Poes on pikk lett ja kogu kaup koos poemüüjaga on selle leti taga. Poemüüja on väga rõõmus ja kohe valmis sinu soovide järele haarama ja siis neid kassamasina juurde tooma. Ma ei hooma seal poes üldse midagi, vaid hakkan lihtsalt müüjalt asju küsima. Tema siis jookseb õige riiuli juurde ja teeb väikse ülevaate, mis olemas on.

“Kas teil saia on?”

“Kas Kirde sai või Kodusai?”

Olen veidi kimbatuses, sest need on juba ühesugused ja röstsaia neil üldse polegi.

“Aga leiba?”

“Kas Tallinna peenleib või Pealinna leib?”

Need on ka ju ühesugused?!

“Palun mulle siis Kodusai.”

Sortimendiga ongi nendes poodides kehvasti. Igat toodet on ühte sorti või siis nagu saia ja leiva loost selgus, on sorte küll mitu, aga põhimõtteliselt on need samasugused. Üks päev jäin lihaletti uurima – seal oli umbes 10 erinevat sorti viineripakki, siis 5 erinevat sorti sardelli ja lugematul hulgal keeduvorste. Liha õieti polnudki. Tegin lausa pilti, sest muidu te ei usuks mind. Aga, olen kahe poe peale kokku ka sellised asju saanud nagu sojakaste, riivjuust, kondentspiim ja suitsuribi.

Tänaseks tean, et kui tekib isu valge šokolaadi, kuivatatud jõhvikate või pruuni suhkru järele, siis neid külapoest ei leia. Küll aga on juhtunud nii, et peaaegu igal nädalavahetusel käin korra külapoest läbi – loen teadetetahvli ära, ostan midagi täiesti ebavajalikku (loe: kondentspiim, coca-cola või jäätis) ja soovin müüjatädile head päeva jätku.

#altmardi

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s