Tali tuli

Õnneks on maa peale saabunud lumi.. ehk siis TALV ON SIIN! Kirjutasin eelmisel aastal sellest, kuidas talv on nii pime ja jube, et tahaks kogu aeg talveunes olla. Täna räägin, mida sügis meil korda saatis, miks on talv hea ja mida need maainimesel talvel siis teevad kah.

2015. aasta kostitas meid ilusa ja väga pika sügisega. Novembri keskpaik ja detsember olid koledad, aga need on nüüd läbi saanud. Je! Kõige enam ei häirinudki meid pimedus (taskulambid on musthave pidevalt), vaid hoopis tuul. Oleme Erkoga ühel meelel, et tuul on kõige hullem ilmastikunähtus üldse, sest selle vastu ei saa midagi ette võtta. Tuule tõttu juhtus meil paar väikest “õnnetust” ka. Esiteks ei näe me üldse telekat, sest tuul keerab meil selle satipanni katusel paigast ära. Üsna tavaline on see, et Erko on õhtul (pimedas) õues panni juures, mina olen toas ja karjun Erkole läbi lahtise akna, kas tuleb pilt ette või mitte. “Nüüd?”, “Ei!”, “Nüüd?”, “Ei!”, “Nüüd?”, “JA! Korraks oli, aga enam ei ole!” jne. Teiseks juhtus selline asi, et meie välipeldik kukkus ümber. Tuul oli sellise jõuga, et meie väike vetsumaja oli hommikul külili maas. Selle siis likvideerisime üldse hoovi pealt ära ja mõtleme sellele parema koha kevadel. Kolmandaks jäi meil auto mereääres muda sisse kinni tuule pärast. Mitte tuul ei lükanud autot, vaid tuul tõstis aeg-ajalt merevett ja sellega seoses tõi see meile mereäärde viiva teeraja peale korraliku mudakihi. Ja siis sõitis Erko autoga merele lähemale, et inspekteerida merevee taset (autotuled = taskulamp), aga veidi külmunud muda läks auto raskuse all soojaks/vedelaks ja lükkas auto lihtsalt kõrkjatesse. 4 tundi hiljem oli auto tagasi tahke maa peal ja täname Siimu, kes oma jeebiga meile appi tuli. Nii palju siis sügisest. Aitab sellest.

Mul on alati tunne, et peale aastavahetust hakkab nagu uuestisünd.. nagu oleksin mingist puhastustulest läbi käinud ja ootan õhinaga uue aasta poolt pakutavat head ja paremat. Nüüd tuli veel lumi ka maha. Lumi teeb kõik kohe palju valgemaks, õuevalgusti peegeldab lumelt palju rohkem tagasi ja ma tean, et iga päevaga läheb päev umbes 2 minuti võrra pikemaks. Mina elangi ainult päevavalgusest ja mul on hea meel, et saan praegu kodus olla ja päevad läbi ennast ette ära laadida, enne kui jälle tööpäevad pihta hakkavad. Koertele meeldib ka lumi – nad püherdavad selles (kasukad lähevad särama), söövad/joovad lund (joogivesi külmub kausis ära) ja otsivad oma mänguasju lume alt.

Mis meie siis talvel teeme? KÜTAME! Elame vanas soojustamata majas, mis tähendabki seda, et soe läheb majast välja.. eriti veel siis, kui õue ja toa temperatuuride vahe on 40 kraadi. Teeme nii hommikuti kui ka õhtuti tuled ahjudesse ja hoiame villaseid sokke jalas. Nina otsas jääpurikaid pole, suudame toas 19-20 kraadi hoida. Hommikuks on see umbes 16 kraadi, aga hoiabki erksana. Ma tean, et ühel päeval on meil soe maja. Ja kui kütmise vahepeal aega üle jääb, siis tassime puid tuppa. Loomade eest hoolitsemine võtab meil ka omajagu aega, sest neid on rohkem kui meid ja igaühel oma vajadused. Üks koer tahab köie sikutamist mängida, teine ei taha, vaid tahab köie endale saada, et seda närida, kass tahab õue ja siis kohe akna taha koputama, et uuesti tuppa saada. Ja vahepeal tuleb külaliskoeri meile ka. Siis proovime nad tuvastada ja nende koju tagasi viia. Ja kui kütmise, puude tassimise ja loomade kõrvalt aega üle jääb, siis teeme me ühte väga maainimeste asja – käime linnas trennis. Õigemini teeme me seda enne koju jõudmist, sest no pole ju mõttekas edasi-tagasi tiirutada kodu ja linna vahel. Peale tööd teeme oma kükid – kätekõverdused – hüpped – hundirattad ära. Ja siis oleme üksi saunas ja basseinis. Meil on õnnestunud valida päris inimtühi trenniaeg.

Üks asi on veel talvel hea – sügisel tehtud sahvri- ja sügavkülmatagavara vähendamine. Nii mõnus on võtta pasta jaoks purk ise tehtud tomatikastmega, pühapäevaseid pannkooke sügavkülmast välja võetud ja pliidil soojas vees sulatatud mustsõstra-vaarika toormoosiga süüa, hommikusele röstsaiale oma aia mett niristada, sügavkülmast võtta herned ja need kohe värskesse salatisse puistata ning hakkida sibulat, mis veel pool aastat tagasi siin samas meie põllul sooja päikese käes kasvanud on.

#altmardi

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s